Septembris alustasime traditsiooniliselt avaseminaridega, kus heitsime pilgu eesootavale Rohelise kooli õppeaastale. Sellel õppeaastal on meie fookuses teemadena õueala ja ringmajandus ning jätkuvalt ka elurikkus ja loodus. Avaseminaril tegi ettekande Tartu Linnavalitsuse maastikuarhitekt Kristin Leis, kes osales aprillis Hasseltis Belgias roheliste kooliõuede konverentsil “The natural way forward”
kus tutvustati: käsiraamat “Kliima meie kätes”, Karin Klaus, Pernova Loodusmaja; kliimamuutuste teema Oru Koolis, Heli Viiul; Enery Energy veebipõhine õppemäng taastuvenergeetika tutvustamiseks. Samuti tutvustas oma kogemust OCE Kliimahariduse suveülikoolis Jaak-Albert Metsoja, Tõrvandi Koolist. Kliimahariduse-suveulikool-Toulouseis-8.-12.07.2024
Rohelise kooli programmi tutvustus: 1. Seitsmest sammust koosnev tegevusjuhis, 2. Käsitletavad teemad, 3. Keskkonnamärgise “Roheline lipp” taotlemine; slaidid
Sammud 1-2: 1.Rohetiimi moodustamine ja tegevused, 2. Keskkonnaanalüüsi läbiviimine; slaidid
Sammud 3-5: 3. Tegevuskava koostamine, 4. Tegevuste sidumine õppekavaga, 5. Seire ja hindamine; slaidid
Sammud 6-7: 6. Teavitamine ja kaasamine, 7. Keskkonnapõhimõtete väljatöötamine ja järgimine; slaidid
Kogemusi jagasid: Paldiski Ühisgümnaasium, Janika Loos – kooliõuel on tarbeaed ja elurikkuse ala igal klassil oma puu ja peenar, linnumajad, kompostikastid, vihmavee kogumistünnid, putukahotellid. Õpilased on teinud loovtööna taimesilte ja õppematerjale; Tallinna Ühisgümnaasium, Kai Tajur, Anne Ode, Anu Ratasep – kooli hoovis on õuesõppeklass peenarde, istumispakkude ja istumisalustega. Eelmisel õppeaastal tehtud kahe loovtöö tulemusel loodi ka kogu koolile mõeldud õppematerjalid. Erinevaid puid ja põõsaid kokku 23 liiki, mis said septembris infosildid juurde; Laupa Põhikool, Anneli Paas – ühise pingutuse ja kaasava eelarve rahastusega on kooliõuele rajatud muusikaaed, ronimispüramiid ja välijõusaal. Lapsevanemate abil paigaldati muusikaaed ja rajati lilleniit.
Kogemusi jagasid: Värska Gümnaasium, Mai Linnas – “Mahe ja muhe köögiprojekt”, mahetoidu kasutamine koolitoidus kõigis valla koolides ja lasteaedade, Vasalemma Kool, Kadi Kask– just kooli initsiatiivil sai alguse kogukonna toidukapp Vasalemmas. Kuidas see praktiliselt käis ja milline on kapi täitjate ja kasutajate kogemus.
Kogemusi jagasid: Tartu loodusmaja huvikool, õpetaja Pille-Riin Pärnsalu on koostanud Peipsi järve õpimapi ja metoodikavihiku, mille abil saab õpetada Peipsi piirkonna jaoks olulisi keskkonna ja säästva arengu teemasid; Kohila Gümnaasiumi õpetaja Triinu Tõrv tutvustas koostöös Keskkonnaameti spetsialistide ja loodusainete õpetajatega 5. ja 8. klasside õpilastele läbiviidud vee –elustiku uurimist ja liikide määramist.
Ettekanded: Rahvusvahelise koostöö võimalused koolidele, Kätlin Valge, HARNO; Erasmus+ koostööprojekt “Educating ecologically conscious young European citizens through joint enterpreneural activities” Randvere Koolis, Liina Savolainen; Saaremaa Gümnaasiumi eTwinningu projekt “All about the seas”, Ülle Kreos; Haabersti Vene Gümnaasiumi projektid “Green business” ja “Choose sustainability! Hands-on training for educators”, Svetlana Gornostajeva
Üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädala teemaks 2023. aastal olid pakendid. Ettekanded: Alder Harkmann Eesti Pakendiringlus “Pakendite kogumise lahendused, sorteerimine, levinuimate pakendite ringlussevõtu väljundid”; Liis Konovalov, lasteaiaõpetaja ja nullkulu-eluviisi entusiast jagas oma kogemusi ja võimalusi (pakendi)jäätmevaba elu kohta; Mai-Liis Vähi Tartu loodusmajast tutvustas FEE poolt väljatöötatud ja eesti keelde tõlgitud õppematerjali. FEE väljaantud materjalist oleme välja valinud ja tõlkinud 5 tunnikava, mis on eelkõige inspiratsioonikogumik ringmajanduse teemaliste tundide jaoks. Ideede ammutamiseks sobib õppematerjal igale vanuserühmale.
Õppetegevuste kogumik “Aias sadas saia” on jätkuks juhendile “Õppeaed sügisest sügiseni”. Veebiseminaril tutvustas kogumiku autor Pille-Riin Pärnsalu ideid ja tegevusi, kuidas õppeaeda õppetöös paremini ära kasutada. Iga peatükk sisaldab erineva raskusastmega, eri vanusegruppidele mõeldud ülesandeid, mida õpetajad saavad vastavalt oma soovidele ja vajadustele edasi arendada ning kohandada.
Avaseminaril andsime ülevaate alanud õppeaasta tegevustest-plaanidest ja loengu teemal “Igaühe looduskaitse” pidas tuntud loomaökoloog Tuul Sepp.
Linnastumise käigus oleme loodusest kaugenenud ja paljud ei peagi loodust linnas vajalikuks. Samal ajal on kliimamuutuste, elurikkuse kriisi ning inimese tervisega seotud keskkonnaprobleemid muutunud üha ilmsemaks. Inimene on üks loomaliikidest ja looduslik keskkond on meie loomulik kodu, kus toimib hästi meie vaimne ja füüsiline tervis. Ettekandes selgitas Tuul oma arusaama sellest, miks linnaloodust on vaja nii keskkonna kui inimese jaoks, ning aitas leida viise, kuidas igaüks saaks olla looduskaitsja. Üheskoos arutleti, kuidas keskkonnateemad laste jaoks arusaadavaks ja käegakatsutavaks muuta.
Ettekanded: Tulede kustatamise seire ja abi KIK-i ringmajanduse projekt Randvere Koolis, Jaana Raimets, Toidu transpordi keskkonnamõju kakao näitel, Pille-Riin Pärnsalu, Tartu loodusmaja, Energianädal Tallinna Tehnikagümnaasiumis, Ave Teder, Kooliratta projekt ja näited Laagri Koolist, Tormi Tabor, Kuidas õpilased jalgratastega tööõpetuse tundi sõitsid ja kuidas kooli autoparklas autosid vähendati, Jaak-Albert Metsoja, Tartu Rahvusvaheline Kool
Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander, avab põhjuseid, miks viimastel aastakümnetel suuri edusamme teinud taastuvate energiaallikate kasutamine ei ole pidurdanud kasvuhoonegaaside hulga tõusu, miks läheb Pariisi kliimakokkuleppe täitmine nii vaevaliselt ja milles seisneb rohepööre. Millised on kliimamuutuste leevendamise meetodid ja millega peame kohanema?
Veebinaril tutvustas Marilin Eessalu Eesti Rohelisest Liikumisest projekti „CLIKIS-Network: Kliimasõbralikud kooliköögid“ raames valminud juhendit meetoditest, kuidas kooliköögid saavad anda oma panuse kliimakaitsesse ning vähendada toitlustamisega tekkivate kasvuhoonegaaside hulka kuni lausa 40%. Seminari teises osas rääkis Eestimaa Looduse Fondi Eat4Change projektijuht Silja Kana lihafoor.ee – st. Lihafoori on koondatud peamised soovitused liha valimiseks just keskkonnamõju silmas pidades. Lihafoor suunab lihatabijaid keskkonna aspekti silmas pidades valima kestlikumat ja vähem liha ning lisama oma taldrikule ohtralt maitsvaid taimi.
Veebiseminaril tutvustas Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Piret Vacht säilenõtkuse kontseptsiooni (elussüsteemi võime muutuste ebasoodsa mõjuga toime tulla) ja võimalusi selle abil arendada õpilaste mõtlemist erinevate süsteemide (looduslike kui ka inimökosüsteemide) haavatavuse ja toimetuleku üle ning suunata neid mõtlema viisidele, kuidas saaks neid süsteeme parendada, et oldaks paremini valmis näiteks muutuvateks keskkonnaoludeks. Seminari teises osas tutvustas Annika Urbas Tartu Regiooni Energiaagentuurist veebirakendust Smart Living, mille abil on võimalik illustratiivselt ja visuaalselt hinnata energiakasutust enda kodus ja simuleerida mänguliselt energiaefektiivsust suurendavaid lahendusi. Rakendus sobib ka õpilastega energiakasutuse ja –säästu teemade käsitlemiseks.
Talv on parim aeg kevade plaanide tegemiseks. Seekordses seminaris tutvustas Marian Nummert loodust jäljendava aia rajamist. Seminari teises osas tutvustas Karin Kanamäe Taimse Teisipäeva kooliprogrammi. Kuidas suurendada tervisliku ja maitsva taimse toidu osakaalu menüüs ja miks on see kasulik nii meie tervisele kui keskkonnale.
Kuidas rääkida lasteaialastele mahepõllumajandusest, taimekahjuritest, aine- ja energiaringist? Kahtlemata teab seda kõige paremini Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik ja on valmis seda ka meiega jagama. Seminaril ta räägib ja jagab praktilisi juhiseid, kuidas ja miks märgata ja hoida enda ümber elurikkust, kuidas kasvatada ise oma toitu jpm. Sellest räägib ka Anne Luige värske raamat “Porgand Piia seiklused“, mida ta seminaril samuti tutvustab. Praktiline raamat on mõeldud lasteaia õpetajatele ja –lastele, samuti ka algklasside õpetajatele ja õpilastele.
Õppeaasta avas tuntud looduskaitse eestkõneleja Aveliina Helmi veebiseminar. Seminaril tutvustati kõige pakilisemaid keskkonnaprobleeme Eestis ja maailmas. Aveliina on tunnustatud loodusteaduste populariseerija, kes lisaks rikkalikule teadmistepagasile on ka erakordselt hea esineja ja suudab ka keerulised teemad kõigile arusaadavaks teha. Seminari lõpus rääkis Liina Vaher Civitta Eesti AS-ist lühidalt ka biomajandusest ja tutvustas värsket biomajanduse teemalist lasteraamatut “Mis on biomajandus?”, mida soovijatel oli võimalik endale tasuta tellida.
