Huvikool

7 sammu teejuht

Rohetiimi loomine

Rohetiim on Rohelise kooli programmi eestvedaja õppeasutuses.

Rohetiim vastutab, et igal õppeaastal oleks 7 sammu edukalt läbitud.

Rohetiim tagab, et lapsed, õpilased, õpetajad, töötajad, juhtkond ning kogukond oleksid kaasatud programmi tegevustesse.

9 PÕHIMÕTET:

KAASATUS - Rohetiimi kuuluvad õpilased, õpetajad, juhtkonna liikmed (õppetöö ja haldusküsimuste eest vastutajad), lapsevanemad ja soovi korral kogukonna liikmed. Õppeasutuse rohetiimi eestvedaja teeb avaliku üleskutse rohetiimi moodustamiseks. Õpilasi võib valida rohetiimi teiste õpilaste poolt ning valimisi võib ühildada õpilasomavalitsuse valimistega.
50% OSALUS KOOLIS - Õpilased moodustavad 50% rohetiimi koosseisust ning vajalik on iga vanuseastme õpilaste kaasatus. Lasteaias võib moodustada eraldi laste rohetiimi.
LAIENDATUD ROHETIIM - kogukonna esindajad on samuti oodatud liituma laiendatud rohetiimiga (kohalik omavalitsus, keskkonnaorganisatsioonid, kohalik selts vms.).
VASTUTUSALA - Igal rohetiimi liikmel on konkreetne vastutusala (õppematerjalide integreerimine õppekavadesse, tegevuste planeerimine ja korraldamine, ressursikulude monitoorimine jne).
JÄTKUSUUTLIKKUS - Rohetiim on jätkusuutlik ning seetõttu 25% liikmetest osaleb Rohetiimis minimaalselt kaks aastat.
KOOSOLEKUD - Õpilased juhivad rohetiimi koosolekuid ning koostavad kokkuvõtte ja tegevusplaani järgmisteks sammudeks. Rohetiimi koosolekud toimuvad 6-8 korda õppeaastas.
TEAVITUS - Rohetiimi tegevustest ja otsustest teavitatakse kogu õppeasutust.
KOKKUVÕTTED - Rohetiimi tegevuste kokkuvõtted on avalikult leitavad õppeasutuse kodulehelt. Kokkuvõttes on ära märgitud koosoleku toimumiskoht ja -aeg, osalejad, päevakord ja otsused.
ARUANDED - Rohetiimi tegevusi ja aruandeid tutvustatakse õppenõukogus ja vanemate koosolekutel

Oskused, mida õpilased Rohetiimis arendavad: juhtimisoskus, kuulamisoskus, teistega arvestamine ja koostöö tegemise oskus, eriarvamuste austamine ja läbirääkimisoskused.

Teadmised, mida muutustejuhtijad Rohetiimis omandavad: ringmajandusmudel, süsteemne mõtlemine, keskkonnahariduse terminoloogia ja metodoloogia, kohalik ja rahvusvaheline koostöö, uurimustöö, projektijuhtimine, innovatsiooni juhtimine keskonnahariduse valdkonnas.

Keskkonnaanalüüsi läbiviimine

Keskkonnaanalüüsi käigus toimub õppeasutuse jätkusuutlikkuse hindamine. Selles protsessis analüüsitakse Rohelise kooli programmi erinevaid valdkondi, mida on kokku kaksteist, et kaardistada hetkeolukord. Keskkonnaanalüüsi juhib rohetiim ja analüüsi tulemusel saadakse sisend tegevuskava koostamiseks.

8 PÕHIMÕTET:

ANALÜÜS - Koolides on õpilased kaasatud analüüsi ettevalmistusse ja läbiviimisesse
STRUKTUUR - Keskkonnaanalüüsil on kindel struktuur, läbiviimisel on abiks allolevad vormid
VAATLUS - Esmased andmed kogutakse vaatluse teel
DOKUMENDID - Seejärel viiakse läbi dokumentide analüüs, et kaardistada olemasolevaid materjale, kasutuses olevaid meetodeid ja juhendeid keskkonna teemadega tegelemiseks
KÜSIMUSTIK - Rohetiim kohandab küsimustikku, et kaardistada olukord ja koguda ideid ning ettepanekuid kaasõpilastelt, töötajatelt, õpetajatelt, juhtkonnalt ja kogukonnalt
RESSURSIKULUD - Oluline on õppeasutuse ressursikulude jooksev jälgimine ning analüüs
TAGASISIDE - Õppeaasta lõpus viiakse läbi tagasiside küsimustik
TULEMUSTE AVALIKUSTAMINE - kokkuvõtlikke tulemusi esitletakse õppeasutuse siseselt ja väliselt

Küsimustik Google Formsi.

Ressursikulude analüüs ressursikulu analüüsist siit.

Keskkonnaanalüüsi juhend:

Lae küsimustik alla või täida Excelis / õppeasutuse Drive´is
Modifitseeri küsimustikku ning otsusta, milliseid küsimusi veel küsida või millele hiljem keskenduda
Kasuta vähemalt nelja uurimustöö meetodit: vaatlus, dokumentide analüüs, küsimustik ja intervjuud/kohtumised erinevate osapooltega.

Juhised keskkonnaülevaatuse korraldamiseks lasteaedades

Juhised keskkonnaülevaatuse korraldamiseks koolide

Keskkonna analüüsi läbiviimine arendab õpilastes probleemide märkamise ja lahendamise oskust ning protsesside juhtimise ja analüüsioskust.

Tegevuskava koostamine

5 PÕHIMÕTET:

3 TEEMAT - Laiendatud rohetiim valib õppeaastaks kolm teemat tuginedes keskkonnaanalüüsile ja õppeasutuse eelistustele
EESMÄRGID/TULEMUSED - Tegevuskava eesmärgid sõnastatakse igas valdkonnas tulemustena. Lepitakse kokku eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused, kestvus ja/või tähtaeg, läbiviijad, vastutajad, mõõdikud ja ressursid.
TERVIKLIKKUS - Fookusteemade integreerimisel õppeasutuse visiooni ja missiooni, arenduskavasse ja õppekavasse lähenetakse terviklikult.
SIDUSUS - Tegevuskava seotakse õppeasutuse õppekavadega. Tegevuskava lõimitakse õppeasutuse arenduskavaga.
LÄBIPAISTVUS - Rohekooli tegevuskava avalikustatakse õppeasutuse kodulehel

Tegevuste sidumine õppekavaga

3 PÕHIMÕTET:

VISIOON - Õppeasutuse akadeemiline visioon on harmoonias Rohelise kooli põhimõtetega
REAALSED PROJEKTID - Rohelise kooli teemade ja tegevuste sidumine toimub läbi igapäevase õppetöö, projektide, kampaaniate, loov- ja uurimustööde ja teiste õppeasutuse traditsiooniliste ürituste kaudu.
TERVIKLIKKUS - Keskkonnateemad on lõimitud kõigisse õppeainetesse ja õppeasutuse tegevustesse.

Rohelise kooli programmi keskkonnahariduslikud seminarid ja koolitused toetavad õpetajaid muutuste juhtimise protsessis.

Teavitamine & kaasamine

7 PÕHIMÕTET:

TEADLIKKUS - Kogu haridusasutus peab teadma Rohelise kooli programmis osalemisest ning tegevuskavast.
KAMPAANIA - Vähemalt kord aastas peab toimuma kogu haridusasutust hõlmav keskkonnateadlikkust suurendav kampaania.
VISUAALSUS - Rohelise kooli tegevusi tutvustatakse õppeasutuse kodulehel, blogis, infostendil ja sotsiaalmeeida kanalites.
KOGUKOND - Õppeasutus on kaasanud tegevustesse oma kogukonna ja ideaalis ka laiema üldsuse.
JÄÄDVUSTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE -Tegevustest on fotosid ja infomaterjale.
LOGO - Programmiga liitunud õppeasutus peab kodulehele lisama Rohelise kooli logo, mis võimalusel viib lingina Rohelise kooli materjalide juurde – on see siis kodulehe alamleht või eraldi blogipostitus.
AVALIK ÜLDINFO - Õppeasutuse kodulehele või blogisse peab lisama üldinfo Rohelise kooli programmi kohta.

Tutvustav tekst: Rohelise kooli programm on ülemaailmne ja selles osaleb ligi 50 000 õppeasutust 75 riigist. Täpsemalt saab uurida FEE Eco-Schools Global kodulehelt. Programmi tegevusi koordineerib Eestis Tartu loodusmaja. Liitunud õppeasutuste ja programmi kohta saab täpsemalt lugeda siit. Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi õppeasutuse tegemistesse süsteemselt ja terviklikult, aidates lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Meie õppeasutus liitus programmiga //… lisage siia aeg, millal liitusite; kui olete juba keskkonnamärgise Roheline lipp omanik, siis andke ka sellest siin teada, nt Eduka programmis osalemise ja süsteemse keskkonnaharidusliku tegevuse kinnituseks omistati 2024. a juunis meie õppeasutusele keskkonnamärgis Roheline lipp. Rohelipu kasutusõigust tuleb kahe aasta pärast uuendada. (LINGID UUENDADA nt. Tartu Loodusmaja, siit)

Kodulehelt või Rohelise kooli blogis peab olema leitav:

Rohetiimis osalejate nimekiri
koosolekute ülevaated (toimumise aeg, koht, osalejad, mida arutati ja otsustati)
keskkonnaanalüüs (küsimused, lühikirjeldus, meetod ja tulemused)
kolm fookusteemat
keskkonnategevuskava
keskkonnapõhimõtted
keskkonnaanalüüs
tegevuskava elluviimise aruanne
õppeasutuse ressursikulude analüüsi

Seire ja hindamine

5 PÕHIMÕTET:

MONITOORIMINE - Tegevuskava täitmist ja eesmärkide saavutamist jälgitakse regulaarselt.
VÕRDLUS - Keskonnaanalüüsi tulemusi võrreldakse eelneva aasta tulemustega.
3 PROJEKTI - Õppeasutus näitab edusamme mitme suuremahulise projekti läbiviimisega, mis on seotud vähemalt kolme Rohelise kooli teemaga.
FOOKUSPUNKTID - Seire tulemused näitavad ära valdkonnad, mis vajavad pikemaajalist tähelepanu.
TULEMUSED - Seire tulemusi jagatakse Rohelise kooli programmi Eesti koordinaatoriga vahearuandes.

Keskkonnapõhimõtete väljatöötamine & järgimine

3 PÕHIMÕTET:

KAASATUS -Keskkonnapõhimõtete väljatöötamises on võimalus osaleda kõigil soovijatel.
NÄHTAVUS - Keskkonnapõhimõtted on õppeasutuse stendil, kodulehel ja klassi- või rühmaruumides.
SÕNASTUS - Keskkonnapõhimõtted peaksid olema sõnastatud hästi meeldejäävalt, see võib olla ka näiteks laul või luuletus. Keskkonnapõhimõtteid vaadatakse üle iga-aastaselt ning vastavalt vajadusele täiendatakse. Lasteaedades on soovitav sõnastada eraldi keskkonnapõhimõtted lastele ja personalile. Koolide puhul on samuti näiteid, kus keskkonnapõhimõtted on sõnastatud vanuseastmete kaupa. Oluline on läbi mõelda, mida see roheliseks kooliks (lasteaiaks) olemine eelkõige tähendab.

AJAKAVA - Rohelise kooli programm ei anna ette ühtset ajakava ja sammude elluviimine sõltub ka liitumise ajast. Esimese kuu jooksul peale Rohetiimi moodustamist peaks toimuma koosolek ning õppeasutuse sisene teavitamine programmiga liitumisest. 2-3 kuu on keskkonnaanalüüsi ettevalmistamine ja läbiviimine, millele järgneb tegevuskava koostamine 3-4 kuul. Valitud rohekooli teemasid tuleb õppekavaga siduma hakata kohe peale teemade valimist. Mõnedes õppeasutustes viiakse keskkonnaanalüüs läbi kohe kooliaasta alguses ja tulemuste põhjal täpsustatakse tegevuskava. On ka neid õppeasutusi, kes teostavad seda kevaditi, et oleks sisend järgmise õppeaasta tegevuskava koostamiseks. Teavitamine ja kaasamine algab kohe peale liitumist ning kestab aasta läbi, samuti on seire ja hindamine pidev protsess, mis algab peale tegevuskava valmimist (kui paigas on eesmärgid ja oodatavad tulemused). Õppeasutuse keskkonnapõhimõtete välja töötamine võib alata nii vahetult pealt liitumist kui olla ka hilisem tegevus.

Ära unusta ühiselt tähistada tehtud tööd ja saavutusi!