Selgitada, et mida vähem tekib jäätmeid, seda parem. Samuti, et suur osa jäätmetest ei ole prügi, vaid seda saab kas korduskasutada või selles olevatest materjalidest uusi asju teha.
Koolis ja lasteaias tuleb luua jäätmete liigiti kogumise võimalus. Selleks tuleb teha koostööd juhtkonnaga.
Iga toote valmistamiseks kulub materjale ja energiat. Viimast kulub ka transportimiseks. Mida rohkem ja mida kauem me mingit asja saame kasutada, seda väiksem on keskkonnamõju. Nii õpetajad kui õpilased peaksid arutama, kuidas saab tarbida kõike vajalikku nii, et tekiks võimalikult vähe jäätmeid.
Koolis seostub jäätmete teema mitmete õppeainetega. Eriti hästi sobib see projektõppeks, uurimiseks ja arutamiseks. Loodusõpetuses ja geograafias saab vaadelda, kust tuleb tooraine mingite toodete tegemiseks, kuidas neid transporditakse ja mis saab neist pärast kasutamist. Keemiatunnis saab uurida erinevate ainete koostist ja koosmõju. Keele-, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundides võiks käsitleda inimeste suhtumist asjadesse, seda nii praegu kui varasemalt.
Nii nagu globaalse kodakondsuse teema puhul on ka jäätmeteemal peamiseks variõppekava ehk varjatud õppekava kaudu saadud hoiakud ja käitumismallid. Õppetöös võivad õiged põhimõtted küll selgeks saada, aga kui igapäevases elus toimuv neid ei toeta, siis pigem järgitakse autoriteete (sõbrad, vanemad, õpetajad, kooli jäätmekorraldus).
