Rohelise kooli esimene samm on tegusa ja kaasava rohetiimi moodustamine.
Rohetiim toob kokku õpilased, õpetajad, teised koolitöötajad ja võimalusel kogukonna esindajad, et ühiselt kavandada ja eest vedada kooli keskkonnategevusi.
Oluline on, et õpilased ei oleks rohetiimis ainult osalejad, vaid saaksid päriselt kaasa rääkida, otsustada ja vastutust võtta. Nii arenevad koostöö-, juhtimis- ja probleemilahendusoskused ning kasvab õpilaste tunne, et oma tegutsemisega on võimalik koolis päriselt muutusi luua.
Kuidas luua oma kooli rohetiim?
Rohetiim peaks olema koht, kus õpilaste hääl päriselt loeb. Mida rohkem saavad nad ise ideid pakkuda, otsuseid teha ja tegevuste eest vastutada, seda enam kujuneb rohetiimist õpilaste enda eestvedamisel tegutsev meeskond.
✓ rohetiim on moodustatud;
✓ õpilastel on selles sisuline roll;
✓ rollid ja vastutus on kokku lepitud;
✓ rohetiim kohtub regulaarselt;
✓ kohtumised ja otsused dokumenteeritakse.
Soovitus! Rohetiim ei pea kohe alguses ideaalselt toimima. Rollid, kohtumiste korraldus ja vastutuse jagamine võivad töö käigus areneda. Kõige olulisem on, et õpilased saavad algusest peale võimaluse kaasa rääkida ja järjest rohkem vastutust võtta.
Enne kui hakata uusi tegevusi kavandama, tasub vaadata, mis teie koolis juba hästi toimib ja kus oleks võimalik midagi paremaks muuta. Selleks tehaksegi keskkonnaanalüüs - võimalus vaadata kooli värske pilguga: märgata, uurida, küsida ja koguda päris infot.
Kui palju toitu läheb sööklas raisku? Kas kooliõuel leidub paiku, kus saavad elada putukad ja teised loomad? Kuidas õpilased kooli tulevad? Kas prügi sorteerimine päriselt toimib? Kui palju kulub vett ja energiat? Mida arvavad sellest kõigest õpilased?
Analüüsi käigus vaadatakse läbi kõik Rohelise kooli 12 teemat. Kõike ei pea uurima korraga ega ühtemoodi põhjalikult – oluline on saada piisavalt hea ülevaade, mille põhjal valida fookusteemad ja tegevused, millega edasi minna.
Õpilased uurivad!
Keskkonnaanalüüsi läbiviimist juhib rohetiim, kuid võimalikult suur osa uurimisest võiks olla õpilaste enda teha. Analüüsi saab hästi siduda tavapärase õppetööga. Matemaatikatunnis võib analüüsida kooli vee- või energiakulu, bioloogias uurida kooliõue elurikkust, geograafias kaardistada kooli tulemise viise, ühiskonnaõpetuses teha küsitluse ning keele- või kunstitunnis tulemusi teistele tutvustada.
Kindlasti ei peaks keskkonnaanalüüs olema lihtsalt Rohelise kooli jaoks täidetav dokument, vaid päriselu uurimisülesanne, mille käigus arenevad õpilaste vaatlus-, uurimis-, analüüsi-, koostöö- ja probleemilahendusoskused.
Kuidas infot koguda?
Erinevate küsimuste uurimiseks sobivad erinevad meetodid. Näiteks:
Vaatlus - viib läbi rohetiim või õpilased. Seda võib teha ühiselt või anda mõnele liikmele/ klassile ülesandeks
Hinnang - hinnangu annab rohetiim ühiselt näiteks koosolekul
Dokumentide analüüs - vastused küsimustele leitakse asutuse dokumentidest
Konsultatsioon - vastused küsimustele, millele ei ole vaatluse teel võimalik vastata. Konsulteeritakse valdkonna eest vastutava töötajaga (haldusspetsialist, toitlustaja jne)
Küsitlus - viiakse läbi koolipere seas. Vormis toodud küsimused tuleks kohandada oma kooli tingimustele vastavaks/ asjakohaseks ja soovi korral küsimusi lisada. Siit kaustast leiate Google Forms-i sisestatud küsimused. Palun tehke failist koopia ja teisaldage see oma kettale!
Uurige lisaks keskkonnale ka harjumusi
Oluline on uurida, mida inimesed teavad, arvavad ja tegelikult teevad. Näiteks ei piisa teadmisest, et koolis on liigiti kogumise prügikastid. Tasub uurida ka, kas neid kasutatakse õigesti ja kas õpilased teavad, miks jäätmeid sorteeritakse. Samamoodi võib uurida, kas kooliõuel on rattahoidla, aga ka seda, kui paljud õpilased tegelikult rattaga kooli tulevad ja mis neid takistab. Just siit võivad välja tulla kõige huvitavamad küsimused, millega edasi tegeleda.
Märgake ka seda, mis juba hästi toimib
Pange kindlasti kirja ka head lahendused, mida tasub hoida ja edasi arendada. Võib-olla on teie kooliõu juba väga elurikas, õpilased kasutavad usinalt joogipudeleid, koolitoit läheb harva raisku või toimib mõni õpilaste algatatud tegevus suurepäraselt.
Mis saab tulemustest edasi?
Analüüsi tulemusi arutab rohetiim koos õpilastega: mis üllatas, mis on meil hästi ja mida tahaksime muuta? Tulemusi tasub jagada ka ülejäänud kooliperega – näiteks infostendil, kooli veebilehel, hommikukogunemisel või õpilaste tehtud esitlusena. Seejärel valige välja kõige olulisemad teemad ja probleemid, millega soovite tegelema hakata. Keskkonnaanalüüsist kasvab välja järgmine samm – teie kooli tegevuskava.
Analüüsi tuleks vähemalt kord aastas uuesti vaadata. Nii saab võrrelda, kas midagi on muutunud ja kas teie tegevustel oli päriselt mõju.
Abiks keskkonnaanalüüsi tegemisel
Rohelise kooli keskkonnaanalüüsi vorm aitab kõik 12 teemat läbi mõelda. Vorm on abivahend, mitte jäik kontrollnimekiri – kohandage küsimusi julgelt oma kooli, õpilaste ja ümbruse järgi. Ebavajalikud küsimused võib välja jätta ja enda jaoks olulisi juurde lisada.
[Keskkonnaanalüüsi vorm koolidele]
[Küsitluste näidised]
Keskkonnaanalüüsi juurde kuulub ka ressursikulude analüüs, mis aitab jälgida näiteks vee-, energia- ja muid kulusid ning võrrelda muutusi ajas.
Rohelise lipu kriteeriumid ECO-SCHOOLS infosüsteemis Myecoschoolsjourney.com
Keskkonnaanalüüs näitas, mis teie koolis juba hästi toimib ja mida tahaksite paremaks muuta. Nüüd on aeg valida, millele sel õppeaastal keskendute, ja panna kirja, kuidas soovitud muutuseni jõuda. Hea tegevuskava aitab kogu kooliperel aru saada: mida tahame muuta, miks see on oluline, mida selleks teeme ja kuidas saame lõpuks teada, kas meil õnnestus. Kõige olulisem on, et tegevuskava ei koostaks üks inimene. Kaasake rohetiim ja õpilased – just nemad võiksid aidata valida eesmärke, pakkuda tegevusi ja võtta nende elluviimisel vastutust.
Valige kolm fookusteemat
Rohelise kooli 12 teemast valib kool õppeaastaks kolm fookusteemat. Valiku aluseks võtke keskkonnaanalüüsi tulemused, aga arvestage ka sellega, mis on teie kooliperele parasjagu oluline ja huvitav.
Arutlege koos õpilastega:
Mis keskkonnaanalüüsis kõige rohkem tähelepanu äratas?
Kus näeme kõige suuremat vajadust muutuseks?
Mis õpilasi endid huvitab?
Milles saame päriselt midagi ära teha?
Mis meil juba hästi toimib ja mida tahaksime edasi arendada?
Sõnastage, mida tahate saavutada
Ärge alustage tegevuste nimekirjast. Kõigepealt küsige: millist muutust me tahame näha?
Näiteks „korraldame autovaba päeva“ on tegevus. Eesmärk võiks olla hoopis: rohkem õpilasi tuleb kooli jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga. Autovaba päev võib olla üks tegevustest, mis aitab selleni jõuda.
Samamoodi ei ole eesmärk „rajame lilleniidu“, vaid eesmärk on näiteks suurendada kooliõue elurikkust ja pakkuda tolmeldajatele rohkem toitu.
Kui eesmärk on selge, on palju lihtsam otsustada, mida selle saavutamiseks teha ja hiljem hinnata, kas tegevusel oli mõju.
Tehke suur eesmärk väikesteks sammudeks
Iga eesmärgi juurde pange kirja konkreetsed tegevused:
Mida teeme? Kes teeb? Millal? Mida selleks vajame? Kuidas saame teada, kas muutus toimus?
Mõne tegevuse võib võtta enda peale klass, õpilasesindus või aineõpetaja, mõne puhul võib vaja minna haldusjuhi, söökla, lapsevanemate või kohaliku omavalitsuse abi. Mõelge läbi ka vajalikud ressursid. Mõni muutus ei maksa midagi, teine vajab materjale, raha, aega või kellegi erialaseid teadmisi.
Pange paika mõõdikud
Tegevuskava juurde kuulub võimalus hiljem öelda: kas meie tegevus muutis midagi? Selleks kasutage võimalusel juba keskkonnaanalüüsis kogutud lähteandmeid.
Kui eesmärk on vähendada toidujäätmeid, saab neid enne ja pärast kaaluda. Kui soovite suurendada säästvalt kooli liikuvate õpilaste osakaalu, tehke küsitlus või loendus. Kui muudate kooliõue elurikkamaks, saab võrrelda seal kasvavate taimede või kohatud tolmeldajate hulka.
Kõike ei pea mõõtma numbrites. Mõnikord näitab muutust ka vaatlus, õpilaste tagasiside, fotod või tehtud tööde võrdlus.
Hea eesmärk vastab SMARTER põhimõttele
Eco-Schools käsiraamat soovitab eesmärkide seadmisel kasutada SMARTER-põhimõtet. Selle taga on tegelikult väga lihtsad küsimused:
S – konkreetne (Specific)
Mida me täpselt tahame saavutada?
M – mõõdetav (Measurable)
Kuidas saame aru, et muutus on toimunud?
A – saavutatav (Achievable)
Kas see on meie võimalusi arvestades realistlik? Alustada võib väikestest sammudest.
R – asjakohane (Relevant)
Miks on see meie koolile oluline ja millist muutust soovime?
T – ajaliselt piiritletud (Time-bound)
Millal tegevused toimuvad ja millal vaatame tulemused üle?
E – õpetlik (Educational)
Mida õpilased selle tegevuse käigus õpivad?
R – paindlik (Responsive)
Kas oleme valmis oma plaani muutma, kui tegevuse käigus midagi uut õpime või esialgne lahendus ei tööta?
Siduge tegevused õppimisega
Rohelise kooli tegevuskava ei peaks seisma õppetööst eraldi. Mõelge iga suurema tegevuse juures ka sellele, mida ja millistes õppeainetes või erialadel saab selle kaudu õppida.
Näiteks kooli energiakasutuse uurimine võib ühendada füüsika, matemaatika ja geograafia; kooliaia rajamine bioloogia, tehnoloogia, kunsti ja ettevõtluse; toidujäätmete uurimine matemaatika, kodunduse ja ühiskonnaõpetuse.
Kutsekoolis tasub fookusteemad siduda ka erialaõppe ja tulevase töömaailmaga, huvikoolis aga oma valdkonna praktiliste ja loovate tegevustega. Nii muutub keskkonnategevus päriselu õppimiseks, mitte õppetööle lisanduvaks kohustuseks.
Kaasake
Kõiki muutusi ei saa õpilased ja õpetajad üksi ellu viia. Kaasake vajadusel kooli juhtkond, haldusmeeskond, toitlustaja, lapsevanemad, kohalik omavalitsus või mõni oma ala spetsialist. Näiteks kooliõue muutmisel võib vaja minna aedniku või ökoloogi nõu, energiakasutuse uurimisel haldusjuhi teadmisi ning liikuvuse teemal koostööd omavalitsusega. See aitab õpilastel näha ka seda, kuidas päriselus muutusi tehakse – koostöös erinevate inimestega.
Tegevuskava olgu nähtav ja elav
Valmis tegevuskava tutvustage kooliperele ja tehke see nähtavaks kooli kodulehel, infostendil või digitaalsel ekraanil. Veel parem, kui tegevuskavast on võimalik aasta jooksul näha, mis on juba tehtud, mis parasjagu toimub ja mis ootab ees. Kui eesmärgini jõudmiseks on tehtud oluline samm, rääkige sellest kooliperele.
Tegevuskava seostub kooli teiste plaanidega
Siduge eesmärgid võimalusel õppekava, arengukava ja teiste koolis juba toimuvate tegevustega. Nii ei teki „Rohelise kooli tegevusi“ ja „päris koolielu“ – keskkonnahoidlik tegutsemine muutub loomulikuks osaks sellest, kuidas kool õpib ja areneb.
Rohelise lipu kriteeriumid ECO-SCHOOLS infosüsteemis Myecoschoolsjourney.com
7 PÕHIMÕTET:
Tutvustav tekst: Rohelise kooli programm on ülemaailmne ja selles osaleb ligi 50 000 õppeasutust 75 riigist. Täpsemalt saab uurida FEE Eco-Schools Global kodulehelt. Programmi tegevusi koordineerib Eestis Tartu loodusmaja. Liitunud õppeasutuste ja programmi kohta saab täpsemalt lugeda siit. Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi õppeasutuse tegemistesse süsteemselt ja terviklikult, aidates lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Meie õppeasutus liitus programmiga //… lisage siia aeg, millal liitusite; kui olete juba keskkonnamärgise Roheline lipp omanik, siis andke ka sellest siin teada, nt Eduka programmis osalemise ja süsteemse keskkonnaharidusliku tegevuse kinnituseks omistati 2024. a juunis meie õppeasutusele keskkonnamärgis Roheline lipp. Rohelipu kasutusõigust tuleb kahe aasta pärast uuendada. (LINGID UUENDADA nt. Tartu Loodusmaja, siit)
Kodulehelt või Rohelise kooli blogis peab olema leitav:
5 PÕHIMÕTET:
3 PÕHIMÕTET:
AJAKAVA - Rohelise kooli programm ei anna ette ühtset ajakava ja sammude elluviimine sõltub ka liitumise ajast. Esimese kuu jooksul peale Rohetiimi moodustamist peaks toimuma koosolek ning õppeasutuse sisene teavitamine programmiga liitumisest. 2-3 kuu on keskkonnaanalüüsi ettevalmistamine ja läbiviimine, millele järgneb tegevuskava koostamine 3-4 kuul. Valitud rohekooli teemasid tuleb õppekavaga siduma hakata kohe peale teemade valimist. Mõnedes õppeasutustes viiakse keskkonnaanalüüs läbi kohe kooliaasta alguses ja tulemuste põhjal täpsustatakse tegevuskava. On ka neid õppeasutusi, kes teostavad seda kevaditi, et oleks sisend järgmise õppeaasta tegevuskava koostamiseks. Teavitamine ja kaasamine algab kohe peale liitumist ning kestab aasta läbi, samuti on seire ja hindamine pidev protsess, mis algab peale tegevuskava valmimist (kui paigas on eesmärgid ja oodatavad tulemused). Õppeasutuse keskkonnapõhimõtete välja töötamine võib alata nii vahetult pealt liitumist kui olla ka hilisem tegevus.
Ära unusta ühiselt tähistada tehtud tööd ja saavutusi!
Rohelise kooli programmil on kolm struktuurset elementi:
1. Seitsmest sammust koosnev tegevusjuhis
2. 12 teemat
Nõustamine e-kirja ja telefoni teel
Veebikohtumine
Kohtumine ja nõustamine koolis kohapeal
Rohelise kooli programmi tutvustava esitluse salvestus
Rohkelt näiteid, kuidas keskkonnateadlikkust ja -hoidu kooli igapäevaellu tuua leiate nii õppematerjalide alt kui Rohelise kooli Heade näidete kogumikest.
Viiteid õppematerjalidele, mida kasutada Rohelise kooli teemade sidumisel õppekavaga leiate kodulehelt Õppematerjalide alt.
Rohelise kooli võrgustikus oleme paberkandjal välja andnud õppematerjalid:
“Aias sadas saia” ja Peipsi õpimapp – kui soovite enda õppeasutusele saada tasuta kogumikke paberkandjal, kirjutage koordinaatorile
Lotte loodusmängu LAENUTUS: Tartu loodusmajal on viis suurt loodusmängu, mida laenutame just Rohelise kooli õppeasutustele. Uuri lähemalt siit
Rändnäituse “100 teraviljapeenart” LAENUTUS: 7 roll-upist koosneva näituse laenutusinfo on siin.
Rahvusvahelises võrgustikus koostatud tunnikavad (inglise keeles) kestliku arengu eesmärkide tutvustamiseks ja jäätmeteema käsitlemiseks.
FEE poolt koostatud kogumikud (inglise keeles). Siit leiate näiteks kliimateadlikkuse, kestliku arengu eesmärkide ja Rohelise kooli programmi rakendamise teemalisi materjale.
Õppeaasta jooksul toimub võrgustiku veebiseminare, kus tutvustame, kas mõne Rohelise kooli teema käsitlemist, uusi õppematerjale või kogemusi konverentsidelt.
Tulevaste ja toimunud seminaride info leiate koolituste lehelt.
Toimunud veebiseminarid oleme salvestanud ja järelevaatamise lingid leiab Tööriistakastist.
Koondame infot nii Eco-Schools võrgustiku, Eestis toimuvate kui rahvusvaheliste keskkonnahariduslike kampaaniate ja konkursside kohta. Jagame infot regulaarselt uudistelistis ja kodulehel kalendris.
Uudistelistiga liitumiseks kirjutage koordinaatorile.
Rohelise kooli võrgustikuga liitunud rohetiimide liikmed, õpetajad ja teised huvilised saavad osaleda Foundation for Envorinmental Education FEE Akadeemia kursustel. Tegu on veebikeskkonnas toimuvate inglisekeelsete kursustega, sobiva aja läbimiseks saate valida ise.
Mõned näited FEE Akadeemia kursusest on toodud tööriistakastis. Rohkem uuri juba kodulehelt.
Igal aastal
Info koostöövõimaluste kohta saadame meie uudistelisti. Kui soovite meie abi projektipartnerite otsimisel, siis võtke ühendust.
Keskkonnamärgis Roheline lipp omistatakse koolidele, kes on edukalt rakendanud Rohelise kooli programmi ja esitanud Rohelise lipu taotluse. Loe rohkem taotlemise ja lipu kriteeriumite kohta.
