2027. aasta ülemaailmsed keskkonnategude päevad kutsuvad avastama looduses peituvaid seoseid, mis hoiavad toimimas ökosüsteeme, toidutootmist ja inimkonda. Kampaania keskmes on tolmeldamine, seemnete ja eoste levimine, öine elustik, mereökosüsteemid ning teadmiste ja heade harjumuste levik inimeste vahel.
Nii nagu õietolm liigub looduses ühelt taimelt teisele, levivad ka ideed, harjumused ja teod inimeste vahel. Iga osaleja saab olla muutuste tolmeldaja (Pollinator of Change): õppida tundma elu toetavaid seoseid ning innustada vähemalt üht inimest tegutsema tolmeldajasõbralikumalt.
Kampaania sõnum on: „Tolmeldajad levitavad elu. Inimesed levitavad muutusi.”
Ülemaailmsed keskkonnategude päevad näitavad, kuidas üksikud teod, ükskõik kui väikesed need ka ei tundu, võivad oluliselt mõjutada meie enda ja Maa heaolu.
Kampaania tegevused tuleks läbi viia vahemikus 22. aprill kuni 6. mai 2027. Soovitame iga tegevuse jaoks planeerida 2-3 päeva.
Saame tuttavaks tolmeldajatega! 18. novembril 2026 kell 17.00–18.00 (Eesti aja järgi)
Global Action Days 2027 kampaania sissejuhatav veebiseminar!
Veebiseminaril astub üles tunnustatud putukateadlane, looduskaitsja ja kirjanik, professor Dave Goulson. Oma kogemusi ja mõtteid jagavad ka Nicaragua San Juan del Suri päevakooli ja Mehhiko San Roberto rahvusvahelise kooli Valle Alto õpilased, kes osalevad rahvusvahelises ökosüsteemide taastamise algatuses #GenerationRestoration Schools. Lisaks kuuleme Lõuna-Aafrika Rohelise kooli võrgustikku kuuluvate Amanzimtoti algkooli ning Woodridge’i kooli esindajaid.
Üheskoos avastame tolmeldajate põnevat maailma, uurime looduses peituvaid seoseid, mis aitavad elu alal hoida, ning arutame, mida igaüks meist saab teha elurikkuse kaitsmiseks.
Mis juhtuks, kui ühel kevadel ei lendaks meie aedades enam ühtegi kimalast ega mesilast? Paljud õunapuude õied jääksid tolmeldamata ja sügisel oleks puudel vähem õunu. Tolmeldajad on väikesed, kuid nende töö on hindamatu! Lisaks mesilastele ja kimalastele aitavad õisi tolmeldada ka liblikad, kärbsed ja mardikad. Paraku jääb neil üha vähemaks sobivaid elupaiku ja õitsvaid taimi, kust toitu leida.
Kutsuge kokku oma kooli või lasteaia tolmeldajate nõukogu! Võtke kampa lapsed, õpetajad, lapsevanemad ja mõni kohalik loodusetundja ja õppeasutuse juht, võimalusel ka näiteks vallavanem. Uurige ja arutlegeüheskoos, kuidas teie kodukohas tolmeldajatel läheb ja mida saaksite nende heaks ette võtta. Kas kooliõuel võiks kasvada rohkem looduslikke õistaimi? Kas mõne murulapi saaks jätta harvemini niidetavaks? Või rajada hoopis tolmeldajate peenra?
Leppige kokku vähemalt üks konkreetne tegu, millega aitate tolmeldajaid, ja kutsuge ka teisi oma algatusega ühinema. Iga õitsev lapike loeb!
Kui päike loojub ja päevased askeldajad puhkama lähevad, algab looduses uus vahetus. Ööliblikad lendavad õielt õiele, mõned mardikad otsivad toitu ning nahkhiired asuvad putukajahile. Kas teadsid, et ka ööliblikad on olulised tolmeldajad? Mõned taimed meelitavad neid ligi just õhtul tugevneva lõhnaga. Kuid öise elu jaoks on vaja ka pimedust. Tänavalambid, valgustatud hooned ja muud tehisvalgusallikad võivad ööputukaid eksitada ning häirida nende tavapärast elurütmi.
Hakake öise looduse uurijateks! Võtke ette õhtune jalutuskäik või uurige koos perega, mis toimub teie koduaias pärast päikeseloojangut. Milliseid hääli kuulete? Kas märkate lendavaid putukaid või nahkhiiri? Vaadake ka, kui palju on ümbruses kunstlikku valgust. Kas mõni lamp põleb seal, kus seda tegelikult vaja pole?
Mõelge üheskoos, kuidas saaks teie koolis, lasteaias või koduümbruses öistele tegutsejatele rohkem pimedust jätta. Mõnikord on parim tegu looduse heaks lihtsalt tule kustutamine!
Võilille seemned lendavad tuulega kaugele, sipelgad tassivad laiali metsataimede seemneid ning seened levitavad oma imepisikesi eoseid. Looduses toimub pidevalt liikumine ja levimine, kuigi me seda alati ei märka. Ka inimesed on osa sellest suurest võrgustikust – me kanname edasi teadmisi, lugusid ja harjumusi. Nii võib üks väike seeme jõuda uude kasvukohta ja üks hea mõte levida ühelt lapselt terve klassini ja sealt edasi terve koolini.
Asuge nähtamatute ühenduste jälile! Valige oma kodukohas mõni taim, loom või looduspaik ja uurige, millised seosed seda ümbritsevad. Näiteks võite jälgida, kuidas levivad vahtra tiibviljad, kuhu kaovad sügisel tammetõrud või kuidas satuvad uued taimed mahajäetud põllule. Küsige ka vanematelt inimestelt, milline nägi see paik välja nende lapsepõlves.
Jäädvustage avastatud ühendused joonistuse, fotoseeria, kaardi või väikese loona. Näidake teistelegi, kui palju põnevat toimub meie ümber märkamatult!
Võta kätte üks õun ja mõtle, mida kõike oli selle kasvamiseks vaja. Kõigepealt pidi õunapuu õitsema. Seejärel külastasid õisi putukad, kes kandsid õietolmu ühelt õielt teisele. Puu vajas kasvamiseks päikesevalgust, vett ja mullast saadavaid toitaineid. Mullas aitasid aga elustikul ja seentel toimuvaid lagunemisprotsesse käigus hoida lugematud väikesed organismid. Üheainsa õuna taga peitub terve hulk omavahel seotud elusolendeid ja looduslikke protsesse!
Hakake looduse detektiivideks ja koostage oma tolmeldamispass! Valige mõni igapäevane toiduaine, taim või paik ning uurige, millistest looduse seostest see sõltub. Võite alustada näiteks maasikast, mustikast või kõrvitsast. Kes selle taime õisi tolmeldavad? Mida vajavad need loomad eluks? Mis võiks juhtuda, kui mõni oluline lüli sellest ahelast kaoks?
Koostage oma uurimisobjektile pass, kuhu märgite kõik avastatud seosed ning vähemalt ühe teo, millega saate neid hoida. Jagage passe teistega – nii võib üllatuda, kui palju loodust peitub meie igapäevases toidus!
Ühes linnaosas laiub suur park, kus kasvavad vanad puud, laulavad linnud ja õitsevad kevadlilled. Teises piirkonnas on aga peamiselt asfalt, majad ja üksikud hoolikalt pügatud murulapid. Kas kõigil inimestel on ühesugune võimalus loodusega kokku puutuda? Rohealad pakuvad meile puhke- ja mängupaiku, aitavad kuumal ajal ümbrust jahutada ning on koduks paljudele taimedele ja loomadele. Kuid oluline pole ainult rohealade olemasolu – need peaksid olema ka ligipääsetavad, turvalised ja elurikkad.
Minge oma kodukohta looduse pilguga uurima! Tehke jalutuskäik kooli või lasteaia ümbruses ning otsige paiku, kus inimestel ja teistel elusolenditel on hea olla. Kus leidub õitsvaid taimi ja varjulisi puid? Kas sinna pääseb mugavalt ka lapsevankri või ratastooliga? Kas lastel on võimalus loodust lähedalt uurida ja seal mängida?
Valige üks paik, mida võiks muuta loodussõbralikumaks, ning mõelge välja oma lahendus. Võib-olla vajab mõni mänguväljak varju pakkuvat puud, kooliõu õitsvat niidulapikest või pargitee rohkem istepinke? Koostage ettepanek, joonistage oma unistuste roheala või pöörduge kohaliku omavalitsuse poole. Ka laste ideed võivad muuta kodukoha paremaks paigaks nii inimestele kui ka loodusele!
Kõigi tegevuste detailsed kirjeldused koos võimalike lisategevustega leiate allpoolt tegevusjuhistest.
Laadige alla tegevusjuhis ja valige omale välja tegevused:
Alates 2015. aastast on FEE koordineerinud iga-aastast ülemaailmsete keskkonnategude päevade kampaaniat. Igal aastal kaasab see kampaania rohekooli ja tiste FEE programmide ülemaailmse võrgustiku ja näitab, kuidas ühised nii väikesed kui ka suured teod võivad oluliselt mõjutada meie endi, meie kogukondade ja planeedi heaolu.
Varasematest Global Action Days kampaaniatest saab ülevaate FEE kodulehelt. Kampaania ajal kasutatud õppematerjale oleme koondanud rohekooli õppematerjalide lehele vastavate teemade alla.