Materjalid ja praktilised kogemused projektist Kliimateadlik, Lehte Tuuling ja Margit Pelli; Anni Lasteaia, Sutlema-Aespa Lasteaia ja Aruheina Lasteaia kogemuslood.
Septembris alustasime traditsiooniliselt avaseminariga, kus heitsime pilgu eesootavale Rohelise kooli õppeaastale. Sellel õppeaastal on meie fookuses teemadena õueala ja ringmajandus ning jätkuvalt ka elurikkus ja loodus. Avaseminaril tegi ettekande Tartu Linnavalitsuse maastikuarhitekt Kristin Leis, kes osales aprillis Hasseltis Belgias roheliste kooliõuede konverentsil “The natural way forward”
Kogemusi jagasid: Paldiski Ühisgümnaasium, Janika Loos – kooliõuel on tarbeaed ja elurikkuse ala igal klassil oma puu ja peenar, linnumajad, kompostikastid, vihmavee kogumistünnid, putukahotellid. Õpilased on teinud loovtööna taimesilte ja õppematerjale; Tallinna Ühisgümnaasium, Kai Tajur, Anne Ode, Anu Ratasep – kooli hoovis on õuesõppeklass peenarde, istumispakkude ja istumisalustega. Eelmisel õppeaastal tehtud kahe loovtöö tulemusel loodi ka kogu koolile mõeldud õppematerjalid. Erinevaid puid ja põõsaid kokku 23 liiki, mis said septembris infosildid juurde; Laupa Põhikool, Anneli Paas – ühise pingutuse ja kaasava eelarve rahastusega on kooliõuele rajatud muusikaaed, ronimispüramiid ja välijõusaal. Lapsevanemate abil paigaldati muusikaaed ja rajati lilleniit.
Kogemusi jagasid Kohila Lasteaed Sipsik – toidu raiskamise vähendamiseks avas lasteaed oma toidukapi, Pärnu Lasteaed Trall – lasteaial on käsil Rimi kaasava eelarve projekt “Tervislikult maitsev lapsepõlv” ja laste toitumisharjumuste parandamiseks ning toidulaua mitmekesistamiseks kasutatakse Meelte Kooli võtteid, Tallinna Lasteaed Sipsik – Lasteaias Sipsik on kujunenud heaks tavaks lõpetada õppeaasta perepäevaga, kus kutsutakse personali, lapsi ja lapsevanemaid ühiselt aega veetma, Tallinna Lasteaed Sinilind – Toiduteemalised katsed ülemajalises aardejahis.
Kogemusi jagasid: Luunja Lasteaed Midrimaa – veeteemalised õpiprojektid, Rannamõisa Lasteaed – Läänemere aasta, Pirita Lasteaed – projekt VESI.
Rahvusvahelise koostöö võimalusi lasteaedadele tutvustas Kätlin Valge HARNOst, oma kogemusi jagasid Maiki Liivas Tallinna Linnupesa lasteaiast Erasmus+ koostööprojekt “Kinder to the Sea”, Jelena Rattik Tallinna Sõbrakese lasteaiast, Erasmus+ koostööprojekt “Ökokaaslased”, Nutsa Orlik ja Ene Kruzman Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Erasmus+ koostööprojektid “Eco – us support” ja “Discovering STEM in nature”.
Üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädala teemaks 2023. aastal olid pakendid. Ettekanded: Alder Harkmann Eesti Pakendiringlus “Pakendite kogumise lahendused, sorteerimine, levinuimate pakendite ringlussevõtu väljundid”; Liis Konovalov, lasteaiaõpetaja ja nullkulu-eluviisi entusiast jagas oma kogemusi ja võimalusi (pakendi)jäätmevaba elu kohta; Mai-Liis Vähi Tartu loodusmajast tutvustas FEE poolt väljatöötatud ja eesti keelde tõlgitud õppematerjali. FEE väljaantud materjalist oleme välja valinud ja tõlkinud 5 tunnikava, mis on eelkõige inspiratsioonikogumik ringmajanduse teemaliste tundide jaoks. Ideede ammutamiseks sobib õppematerjal igale vanuserühmale.
Õppetegevuste kogumik “Aias sadas saia” on jätkuks juhendile “Õppeaed sügisest sügiseni”. Veebiseminaril tutvustas kogumiku autor Pille-Riin Pärnsalu ideid ja tegevusi, kuidas õppeaeda õppetöös paremini ära kasutada. Iga peatükk sisaldab erineva raskusastmega, eri vanusegruppidele mõeldud ülesandeid, mida õpetajad saavad vastavalt oma soovidele ja vajadustele edasi arendada ning kohandada.
Avaseminaril andsime ülevaate alanud õppeaasta tegevustest-plaanidest ja loengu teemal “Igaühe looduskaitse” pidas tuntud loomaökoloog Tuul Sepp.
Linnastumise käigus oleme loodusest kaugenenud ja paljud ei peagi loodust linnas vajalikuks. Samal ajal on kliimamuutuste, elurikkuse kriisi ning inimese tervisega seotud keskkonnaprobleemid muutunud üha ilmsemaks. Inimene on üks loomaliikidest ja looduslik keskkond on meie loomulik kodu, kus toimib hästi meie vaimne ja füüsiline tervis. Ettekandes selgitas Tuul oma arusaama sellest, miks linnaloodust on vaja nii keskkonna kui inimese jaoks, ning aitas leida viise, kuidas igaüks saaks olla looduskaitsja. Üheskoos arutleti, kuidas keskkonnateemad laste jaoks arusaadavaks ja käegakatsutavaks muuta.
Oma kogemusi jagasid Paldiski Lasteaed Naerulind, Pärnu Tammsaare Lasteaed, Pärnu Lasteaed Trall ja Tartu loodusmaja huvikool.
Veebiseminaril rääkisid kliimamuutuste õpetamisest Tartu Ülikooli kliimateadlane Velle Toll ja Tartu Ülikooli Narva kolledži eelkooli pedagoogika lektor Lehte Tuuling. Veebinaril jagati teadmisi kliimamuutuste põhjustest, tagajärgedest ja keskkonnasäästlikust eluviisist ning millele tuleks tähelepanu pöörata pedagoogilisest aspektist eesmärkide seadmisel, tegevuste ja vahendite valikul lapse arengu seaduspärasusi silmas pidades. Velle Tolli ettekande pdf, Lehte Tuulingu ettekande pdf.
Veebinaril tutvustas Marilin Eessalu Eesti Rohelisest Liikumisest projekti „CLIKIS-Network: Kliimasõbralikud kooliköögid“ raames valminud juhendit meetoditest, kuidas kooliköögid saavad anda oma panuse kliimakaitsesse ning vähendada toitlustamisega tekkivate kasvuhoonegaaside hulka kuni lausa 40%. Seminari teises osas rääkis Eestimaa Looduse Fondi Eat4Change projektijuht Silja Kana lihafoor.ee – st. Lihafoori on koondatud peamised soovitused liha valimiseks just keskkonnamõju silmas pidades. Lihafoor suunab lihatabijaid keskkonna aspekti silmas pidades valima kestlikumat ja vähem liha ning lisama oma taldrikule ohtralt maitsvaid taimi.
Veebiseminaril tutvustas Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Piret Vacht säilenõtkuse kontseptsiooni (elussüsteemi võime muutuste ebasoodsa mõjuga toime tulla) ja võimalusi selle abil arendada õpilaste mõtlemist erinevate süsteemide (looduslike kui ka inimökosüsteemide) haavatavuse ja toimetuleku üle ning suunata neid mõtlema viisidele, kuidas saaks neid süsteeme parendada, et oldaks paremini valmis näiteks muutuvateks keskkonnaoludeks. Seminari teises osas tutvustas Annika Urbas Tartu Regiooni Energiaagentuurist veebirakendust Smart Living, mille abil on võimalik illustratiivselt ja visuaalselt hinnata energiakasutust enda kodus ja simuleerida mänguliselt energiaefektiivsust suurendavaid lahendusi. Rakendus sobib ka õpilastega energiakasutuse ja –säästu teemade käsitlemiseks.
Talv on parim aeg kevade plaanide tegemiseks. Seekordses seminaris tutvustas Marian Nummert loodust jäljendava aia rajamist. Seminari teises osas tutvustas Karin Kanamäe Taimse Teisipäeva kooliprogrammi. Kuidas suurendada tervisliku ja maitsva taimse toidu osakaalu menüüs ja miks on see kasulik nii meie tervisele kui keskkonnale.
Kuidas rääkida lasteaialastele mahepõllumajandusest, taimekahjuritest, aine- ja energiaringist? Kahtlemata teab seda kõige paremini Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik ja on valmis seda ka meiega jagama. Seminaril ta räägib ja jagab praktilisi juhiseid, kuidas ja miks märgata ja hoida enda ümber elurikkust, kuidas kasvatada ise oma toitu jpm. Sellest räägib ka Anne Luige värske raamat “Porgand Piia seiklused“, mida ta seminaril samuti tutvustab. Praktiline raamat on mõeldud lasteaia õpetajatele ja –lastele, samuti ka algklasside õpetajatele ja õpilastele.
Õppeaasta avas tuntud looduskaitse eestkõneleja Aveliina Helmi veebiseminar. Seminaril tutvustati kõige pakilisemaid keskkonnaprobleeme Eestis ja maailmas. Aveliina on tunnustatud loodusteaduste populariseerija, kes lisaks rikkalikule teadmistepagasile on ka erakordselt hea esineja ja suudab ka keerulised teemad kõigile arusaadavaks teha. Seminari lõpus rääkis Liina Vaher Civitta Eesti AS-ist lühidalt ka biomajandusest ja tutvustas värsket biomajanduse teemalist lasteraamatut “Mis on biomajandus?”, mida soovijatel oli võimalik endale tasuta tellida.
