Sel sügisel algas Rohelise kooli programmi Eesti-Norra koostööprojekt, kus on plaanis nii ühine digikoristusnädal kui tolmeldajate teemaline kampaania. Lisaks on meile oluline Norra rohekoolide koordineerimise kogemustest õppimine, nii et käisime Tartu loodusmaja ja Rohelise kooli esindajatena Oslos uue koostööprojekti avaüritusel.
Jagasime partneritega Grønt Flaggst kogemusi, inspireerisime üksteist ja ammutasime ideid, kuidas Eestis keskkonnaharidust veelgi edendada. Jaanuaris korraldame Eestis juba 5. korda ning Norras esmakordselt digikoristuskampaania, mis kutsub vähendama digiprügi ja edendama jätkusuutlikke harjumusi. Kevadel aga toome Norra eeskujul Eestisse tolmeldajate kampaania!
Reisi jooksul ammutasime FEE Norway peakontori naiskonnalt uusi ideid, kuidas Eestis keskkonnaharidust veelgi paremini edendada. Kogesime Teisentoppeni lasteaias, kuidas isegi kõige pisemad saavad loodusega sõbraks. Oslo kliimahoones (Naturhistorisk museum) aga avastasime põnevaid viise, kuidas inspireerida noori kliimamuutustest hoolima ja lähtuvalt oma isiksusetüübist tegutsema.
Aitäh Norra partneritele inspireeriva vastuvõtu ja koostöö eest!
See projekt sünnib tänu EEA and Norway Grants toetustele, mis toetab rohelisemat ja kaasavamat Euroopat.
FEE Norway koordineerib Rohelise kooli programmi nimega Grønt Flagg. Nende rohekoolide võrgustik sai alguse juba 1998. aastal ning neil on 900 liiget üle riigi, nii koole kui ka lasteaedu.
Erilisuse poolest võib välja tuua näiteks selle, et Norras antakse Roheline Lipp korraga ainult 1 aastaks ehk iga aasta tuleb seda uuendada. Samuti on neile väga olulisel kohal koostöö kohalike omavalitsustega (KOV), kes korraga nii toetavad kui ka motiveerivad oma lasteaedu ja koole rohekooliga liituma. Mitmed KOVid on seadnud endale eesmärgiks, et kõik nende omavalituse all paiknevad õppeasutused oleksid liitunud rohekoolide võrgustikuga ning korraldavad õpetajatele igakuiseid võrgustiku kohtumisi.
****
Oma mõtteid Norra võrgustikust jagasid meiega koordinaatorid Linda Cecilie Dale ja Lene Jeanette Øverby Haakonsen.
Millised on teie lemmikud algatused oma koolide ja lasteaedade võrgustikust?
“Paljude Rohelise Lipu lasteaedade ja koolide üks peamisi eesmärke on tõsta esile tarbimise ja raiskamise vaheline seos, mis on eriti oluline jõukas riigis nagu Norra, kus tarbimistase on üks kõrgeimaid maailmas. Ületarbimine toob kaasa keskkonnaprobleeme, sealhulgas suuri jäätmekoguseid ja ressursside ammendumist, mille vähendamise nimel peame aktiivselt tegutsema. Nende probleemide lahendamiseks on mitmed koolid ja lasteaiad hakanud korraldama rõivaste vahetuspäevi ja taaskasutusturge. Selliste algatuste kaudu õpivad lapsed ja õpilased tundma olulisi väärtusi, mis on seotud taaskasutuse, tarbimise vähendamise ja ringmajanduse põhimõtetega. Need tegevused annavad neile praktilise kogemuse ja tegutsemispädevuse kasutatud asjadele uue elu andmisel ja nende enda valikute keskkonda mõjutava mõtisklemise üle. Algatused näitavad, et väikesed tegevused, nagu riiete vahetamine või esemete taaskasutamine, võivad olla oluliseks sammuks jätkusuutlikuma tuleviku suunas.”
Millised on vajadused Norra koolides ja lasteaedades, et keskkonnahariduses edukamad olla?
“Suurim väljakutse on selles, et koolidel ja lasteaedadel napib praktiliseks keskkonnahariduseks sageli piisavalt ressursse nii aja, õpetajate arvu kui ka infrastruktuuri osas, näiteks spetsiifilised õppematerjalid. Tihti puudub ka suuremates linnades juurdepääs rohealadele, seda eriti lasteaedades, kus väiksemate lastega reisimine kaugemale rohealale on keeruline. Üldine väljakutse koolis on klasside ja õppeainete planeerimiseks piiratud aeg, mis jätab keskkonnahariduse lõimimise tahaplaanile.
Paljude õppeasutuste eesmärk on teha paremat koostööd kohaliku kogukonna ja lapsevanematega, et muuta keskkonnaharidus asjakohasemaks ja kaasahaaravamaks. Keskkonnaharidust tuleks lõimida igapäevaellu, mitte ainult teooriana õpetada. Seega tuleb ka õpetajatele anda piisav väljaõpe aktiivse keskkonnahariduse vallas.”
