Käisime koos meie rohekoolide õpetajatega kogemusi, inspiratsiooni ja uusi mõtteid otsimas põhja pool!
Märtsi lõpus osalesid kaheksa Eesti lasteaiaõpetajat, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindaja ja Tartu loodusmaja rohekooli koordinaator õppevisiidil Trondheimis, kus tutvuti Rohelise kooli süsteemse ja läbimõeldud rakendamisega. Uurisime, kuidas rohekooli programm, mis Trondheimis tuntud Grønn Barneby’na ja loodusharidust väärtustavad lasteaiad toetavad kestlikku arengut juba varasest east alates
Trondheimis kogetu andis nii kinnitust, et mõned keskkonnahariduslikud tegevused on universaalsed ja seda teeme me kõik, kuid ka laiendas arusaamu võimalustest ja tähendustest. Üheks oluliseks õppereisi väärtuseks olid omavahelised aktiivsed arutelud alushariduse eesmärkide ja rõhuasetuste osas. Õppereisi vältel külastati erinevaid asutusi, sealhulgas Kyvanneti looduse lasteaeda, kus lapsed veedavad iga päev vähemalt neli tundi õues – olgu see vihmane, lumine või päikeseline. “Norra lasteaias on loodus ise üks õpetajatest. Ilm on ilm – ja homme on ka ilm. Midagi ei jäeta tegemata, sest sajab või on porine. Lapsed õpivad eluks vajalikke oskusi läbi kogemuse, mitte klassiruumis istudes,” tõdes Tallinna Lehola Lasteaia õpetaja Terje Pankin.
Norra lähenemine keskkonnaharidusele on süsteemne ja läbimõeldud. Sarnaselt Eestile on Norras rohekooli programmi koordineeriv asutus, kuid lisaks on Trondheimi linnavalitsusel oma 4-liikmeline rohekooli tiim, kes mitte ainult ei koordineeri kohapealseid tegevusi, vaid pakub haridusasutustele õppematerjale, koolitusi ja tuge. Linnal on näiteks keset linna asuv haridustalu Voll Gård, kus lapsed saavad õppida toidu kasvatamist ja loomade eest hoolitsemist päriselulistes tingimustes. Samuti saavad õpetajad sealt küsida konsultatsioone õppeaia rajamise ja hooldamise teemal, korraldatakse kompostimise, taimekasvatuse jms koolitusi.
Trondheimi omavalitsus on mõistnud, et keskkonnaharidus on kogu hariduse lähtekoht. Õpetajate toetamine selles on linnale oluline tegevus. Igal aastal tunnustatakse ka silmapaistvamaid haridusasutusi keskkonnateemalise töö eest väärika autasuga – peaauhind on 5000 norra krooni.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindaja Esme Kassak tõi välja, et Eestis on väga tublid õpetajad, aga vajame rohkem julgust ja tuge, et keskkonnateemasid sügavamalt ja süsteemsemalt oma igapäevatöösse tuua.
Lisaks eelpool mainitud Volli talule ja Kyvanneti lastaiale osaleti kimalaste matkal Ringve botaanikaaias ja Lade lasteaias sai uudistada mesilaste teemalisi tegevusi. Lisaks jõuti matkata Ilabekkeni matkarajal ja avastada Norra pärandit Sverresborgi vabaõhumuuseumis.
Osalejad võtsid Norrast kaasa palju praktilisi näiteid – seemnete kogumine, komposti uurimine, loodusvaatlused, matkad, aiandusprojektid. Ent olulisem veelgi oli mõttelaadi muutus: vähem on rohkem, pori ei ole probleem ja loodus ei ole “tund”, vaid pidev kaaslane. Samas pakkus õppereis nii inspiratsiooni kui ka kinnitust, et Eestis tehtav töö on oluline ja väärtuslik. Rohelise kooli koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi tõi välja: “Paljus teeme nii Eestis kui Norras ju sarnaseid tegevusi, kuidas Norras tundub olevat loodusega päriselt kontakti loomine ja selle hoidmine olulisem eesmärk”. Õppereisil osalejate poolt jäi kõlama mõte, et koostöö ja kogemuste vahetamine, nii Eestis kui rahvusvaheliselt, annab vajaliku hoo.
Lõpetuseks mõned märkamised ja mõtted õppereisil osalejatelt:
“Õpetajana oli väga hea näha, kuidas Trondheimi omavalitsusel on selge visioon keskkonnahariduse võtmetähtsusest, nad toetavad õppeasutusi igakülgselt, on loonud harivaid õppekeskusi (farm keset linna), töötavad välja ja laenutavad haridusasutustele keskkonnateemade käsitlemiseks õppevahendeid (nt energia teema), korraldavad koolitusi õpetajatele ja lastele jm. KOV on mõistnud, et keskkonnaharidus on kogu hariduse lähtekoht. (Me tegutseme piiratud ressurssidega maailmas ja on väga mõistlik sellest oma igapäevases tegevuses ja tulevikuplaanides lähtuda – meil pole mõtet luua ideaalset haridussüsteemi maailma jaoks, mida ei eksisteeri.) Sümpaatne oli ka KOV-i poolt iga-aastaselt väljaantav auhind kõige silmapaistvama keskkonnaharidusiku tegevusega haridusasutusele.”
Marika Kundla, Rakvere Linna lasteaedTrondheim on suur linn, jäädes rahvaarvult Tallinna ja Tartu vahele. Meeldis see, et lasteaedades oli rühmade arv oluliselt väiksem kui Eestis (Trondheimis on üle 200 lasteaia), jäädes 4-6 rühma juurde – see muudab lasteaiad kodusemaks, mõnusamaks ja isiklikumaks paigaks nii lastele kui lasteaia töötajatele. Lasteaed on ka lühemalt avatud kui Eestis. Loomulikult üllatas mind meesõpetajate osakaal, kohtasime meesoost pedagooge ja assistente nii külastatud lasteaedades kui ka looduses lastega matkarajal.
Maarja Mandri, Tartu Lasteaed LotteHea oli näha, et Norras mõeldakse õpetaja tervisele, näiteks on õpetajatel ilmastikule vastav riietus ja laste riietamise abistamiseks kasutatakse riietumispinki. Töötingimuste loomisel arvestatakse ergonoomikaga. Lastel on kihiline riietus, lisaks on ilmastikule vastavad üleriided. Matkakotid pakivad kodudes lapsevanemad, et aiast välja jalutades oleks lapsel olemas varuriided, mida vajadusel vahetada. Veepudelid võetakse iga ilmaga õue kaasa, ka talvel.
Kristina Lee, Kohila Lasteaed Sipsik
Õppereis toimus Eesti-Norra koostööprojekti “Enhancing climate awareness and sustainability education through Eco-Schools network collaboration” raames ja koostöös FEE Norwayga. Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fond.
