Rohekoolide võrgustikus osaleb ka 5 kutseharidusasutust. Tallinna Rakenduslik Kolledž on neist teine, kes on jõudnud ka keskkonnamärgise saamiseni. Rääkisime viimases uudiskirjas nende eripäradest, raskustest ja lootustest.
Küsimustele vastas Valeria Grinevskaja, kooli arendusjuht.
Millistel erialadel on teie koolis olnud lihtsam rohekooli põhimõtteid rakendada ning millistes valdkondades on olnud suurimad väljakutsed?
Meie koolis on aianduse ja kinnisvarahoolduse erialadel rohemõtlemise käsitlus olnud loomulik osa õppeprotsessist, mistõttu nende valdkondade lõimimine rohekooli põhimõtetega ei valmistanud suuremaid raskusi. Samuti on meie kool tugev koristusvaldkonnas, kus oleme juba pikemat aega kasutanud keemiavabasid koristusmeetodeid – ka selles valdkonnas sobitusid rohekooli põhimõtted hästi meie seniste tegevustega.
Kooli käsitööosakonnas on taaskasutus olnud juba aastaid olulisel kohal, mistõttu rohekooli põhimõtted sobitusid sinna samuti sujuvalt. Rohkem mõttetööd ja kohandamist nõudsid elektrikute ning hoone tehnosüsteemide ehituse erialad. Siiski leidsime ka seal sobivaid lahendusi – näiteks õppematerjalide taaskasutamine ning rõhuasetus elektrienergia ja vee säästmisele.
Mis on teie arust olnud võti, et teil nii hästi toimiv sellises vanuses noortest koosnev ja väga aktiivne rohetiim kokku saanud?
Õpilased on rohekooli põhimõtted väga hästi vastu võtnud. Paljudel neist oli juba eelmistest koolidest positiivne kogemus, mis kindlasti aitas kaasa teadlikkuse ja avatud hoiaku kujunemisele. Meie kooli eripära on see, et õppijad tulevad kokku väga erinevatest koolidest ja taustadest, mis loob mitmekesise ning rikastava keskkonna. On olnud põnev jälgida, kuidas erinevad isiksused omavahel suhestuvad ja koostööd teevad – just sellest püüamegi maksimumi võtta.
Iga õpilane toob rohekooli tegevustesse midagi ainulaadset, mida väärtustame ja rakendame. Meie suur ja aktiivne rohetiim on kujunenud loomulikult – noored tunnevad, et neil on päriselt võimalus midagi muuta. Usume, et võtmeteguriks on olnud usaldus noorte vastu, nende kaasamine otsustusprotsessidesse ning vabadus ise ideid ellu viia. See annab neile tunde, et nad on päriselt osa millestki tähenduslikust.
Teil on eelmine aasta olnud mitu toredat koostööprojekti teiste koolide ja Tallinna linnaosadega, kus korraldasite kogukondadele aiandusalaseid töötube. Kuidas sellised koostööd teie eesmärke toetavad?
Üks rohekooli eesmärke on ka kogukonna kaasamine. Meil on väga suur rõõm, et saame rohekooli põhimõtteid jagada ka teiste kooli õppijatega ning näidata, kui loomulikult ja sujuvalt saame neid meie igapäevaellu integreerida. Sellel õppeaastal oleme koos õpetajatega paika pannud ka kooli väärtused, mille hulka valisime üheks oluliseks väärtuseks rohemõtlemise.
Mis teil tuleval aastal plaanis on, millest unistate oma keskkonnatöörühmaga?
Meie keskkonnatöörühma unistuseks on liikuda edasi elektrienergia säästlikkuse suunas ning jätkata sellega seotud tegevusi. Kui seni on väljakutseks olnud rohetegevuste sidumine kutsehariduse õppekavadega, siis nüüd seisame silmitsi uue ülesandega – proovime integreerida rohemõtlemist ka üldharidusõppekavadesse, seda mittestatsionaarses õppevormis. See on kindlasti omaette katsumus, kuid meie tiim on motiveeritud ja valmis igasugusteks väljakutseteks. Eesmärk on kaasata rohetegevustesse mittestatsionaarsed õppijad, et kestlik mõtteviis jõuaks kõigi õppijateni, olenemata nende õppevormist.
Intervjuu ilmus Rohelise kooli uudiskirjas 2/2025.
